Olen juba kirjutanud EAS-i tellitud ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud juhtimisvaldkonna uuringust 2010/11 (Kas Eesti firmad on nagu maffiaperekonnad? 18.10.11.) ja kirjutan kindlasti veelgi, sest nii põhjalikku juhtimisuuringut pole Eesti varem tehtud. Seekord lähtun uuringu ühest olulisest järeldusest – eesti juhid ja firmaomanikud räägivad palju inimestest ja arendusest, kuid tegelikkuses planeerivad ja jälgivad peamiselt finantse. Seda järeldust võrdlen Olympic EG värske aruandega. Nimelt kirjutas Äripäev  (7.11.11) sellest, et Olympicu juhid ostsid osa grupi vaba raha eest kulda. Artikkel tugineb Olympicu 2011.a. 3 kvartali aruandel. Kuigi mitte ainult – ajakirjanikud rääkisid Kuku raadios, et  aruandes otseselt kullaostust juttu polnud, kuid mõned numbrid tekitasid neis huvi. Kui nad selle kohta järele küsisid, alles siis tunnistas firma kullaostu ja nõukogu esimees Armin Karu ka selgitas, miks seda tehti.

goldKui ma oleksin Olympicu aktsionär ehk üks omanikest, siis huvitaks mind sisuliselt, mida firma juhid on seni teinud ja mida kavatsevad edaspidi teha. Mind ei rahuldaks ainult finantsnäitajad ja ma tahaksin seda kõike lugeda firma aruandest. Aga Olympicu aruande pealkiri ütleb üheselt, millega on tegu -  grupi konsolideeritud finantsaruanne 2011.a. 3 kvartali ja aasta 9 kuu kohta (vaba tõlge inglise keelest). Kullaostust seal tõesti juttu ei ole, on vaid finantsinvesteeringute ostust ja vaba raha investeeringust.  Nii et ka mina kaasomanikuna aruannet lugedes peaksin seda infot juhtkonnalt välja pigistama.  Kui võrrelda börsifirma  Olympicu vahearuannet näiteks taani börsifirma Pandora vahearuandega, millest kirjutasin 26.10.11 (Tugev tiim suudab võita ka aktsiate vabalanguses), siis on need nagu öö ja päev. Pandora aruanne räägib peale numbrite ka põhjalikult senistest tegevustest, mis viisid aruandes näidatud tulemusteni ning esitleb  plaane lähitulevikuks. Midagi sellist Olympicu aruandes pole.

Firma tegevuskavast tunneb puudust ka üks Olympicu väikeaktsionär Henrik Igasta, kes ütleb Äripäevas, et ta ei tea, mis on nende lühiajaline vahendite paigutamise strateegia. Tema jaoks on oluline ka teada, milline on firma eesseisvate aastate taktika ja kuidas edasi tegutsetakse. Huvitav, kas firma töötajad teavad seda?