Sisene

Logi sisse

Kasutajatunnus *
Salasõna *
Remember Me

Blogi

Eelmises blogis lubasin kirjutada, kuidas on seotud omavahel loovus, Dieseli kaubamärk ja akadeemiline ning emotsionaalse intelligentsus. Püüan seda alljärgnevalt teha.
Käesoleva aasta algul tuli tuntud kaubamärgil Diesel välja kampaania Be Stupid (ole rumal). See hõlmas ulatuslikku audiovisuaalset lahendust, kus loovate ning kohati vägagi intrigeerivate piltide ja videomaterjali kaudu püüti näidata ehtsate elus ettetulevate olukordade kaudu, miks on vahel arukas olla rumal, tobe ja kontrollimatu.

Elasid kord kuningas ja kuninganna, kellel oli kolm poega...
Ja juba ongi fantaasia lendama läinud ning lugu igaühe peas sündimas. Seda, et laste arengule on muinasjuttude kuulamine väga tähtis, teame hästi. Vähem levinud on teadmine, et sama meetodit saame kasutada ka oma ettevõtte või meeskonna arendamisel. Miks mitte asendada rutiiniks kujunenud koosolek muinasjutu loomise tunniga?
Olen kasutanud lugusid ja muinasjutte meeskonnakoolitustel, kus põhiteemaks väärtused. Osadel meeskondadel on olnud soov luua uued väärtused, teised on tahtnud olemasolevaid ümbersõnastada või kinnistada. Tallinna Ülikooli tudengitega sündis muinasjutt - Kultuuripealinn 2011.

Eelmisel nädalal tegin ühe organisatsiooniga seikluskoolitust, kus kliendi soovil oli peateemaks infovahetus meeskondade vahel. Meeskonnad said ülesandeks leida maastikult oma vigastatud liige ja ta arsti juurde toimetada. Sealjuures ei teadnud keegi, kus nende vigastatu asub. Otsinguid aitas side vigastatuga ja teiste meeskondadega ja ümbruskonna kaart. Seiklusosa lõpus küsisin osalejatelt, kuidas neid aitas ümbruskonna kaart, info vigastatult ja info teistelt meeskondadelt. Info kasulikkus järjestus nii: üldse ei aidanud neid kaart, väga vähe said nad abi vigastatult endalt ja kõige rohkem aitas neid info teistelt meeskondadelt.

2006. aasta sügiseks olin otsustanud omandada teise magistrikraadi organisatsioonikäitumise erialal spetsialiseerumisega loovmeeskondade juhtimisele. Sisseastumisintervjuul küsis vastuvõtukomisjoni esimees minu suureks üllatuseks, järgmise küsimuse: „Palun põhjendage oma erialavalikut loovmeeskondade juhtimise osas, kui te ise töötate prantsuse keele õpetajana. Kool on ju ilmselgelt pigem militaarne kui loovasutus?" Tol hetkel suutsin veenvalt ära põhjendada kui suurt osa tegelikult mängib loovus õpetamises, õppimises ja ka koolijuhtimises.

Olen olnud viimastel kuudel palju soomekeelses (loe võõras) keskkonnas. Korduvalt hämmastun, kuidas enesehinnang on seotud keele mõistmisega. Ja kuidas leian end taas ja taas tundmast kui invaliid, kel mõni kehaosa puudu ja keda seetõttu salamisi jälgitakse kui imelooma.