Läbirääkimiste olemus – olukorrad, mida (psühholoogia vaatevinklist) saab käsitleda läbirääkimistena. Läbirääkimised kui vastuolu sisaldav pooltevaheline sõltuvussuhe, kus sõltuvus avaldub nii teabe- kui resultaadisõtluvusena.
Läbirääkimismeetodite võrdlus, nende eristavad tunnused – koostöö ja võistlevad läbirääkimised.
Osapoolte valikud läbirääkimistel – strateegilised ja taktikalised valikud. Strateegiavaliku allikad – situatiivsed ja isikupõhised. Põhitähelepanu koostööläbirääkimiste võtetel, probleemilahendamise võtetel.
Konflikt ja konflikti osa läbirääkimiste eelduse ja koostisosana. Läbirääkimisolukord kui koostöö ja võistluse dilemma ja/või paradoks. Konflikti eskaleerumine ja deeskaleerimise võimalused.
Mõtlemine ja otsustamine läbirääkimistel. Kiire ja aeglane mõtlemine. Kiire mõtlemine ja heuristikute kasutamine otsustamise lihtsustamiseks. Kiire mõtlemise ohud tulenevalt selle seostest isiku emotsionaalsete seisunditega.
Suhtlusoskused läbirääkimistel. Kuulamisoskused ja nende kasutamine läbirääkimistel. Küsitlemise ja peegeldamise võtted. Motiveeriva intervjueerimise oskusteabe rakendusvõimalusi läbirääkimistel – ambivalentsuse (otsustamatuse) sedastamise ja ületamise võimalused.

Meeleseisundid ja emotsioonid. Läbirääkija meeleseisundi mõju läbirääkimiste käigule ja tulemuse hindamisele. Meeleseisundid on osaliselt hallatavad erinevate võtetega – meelerahu loomise ja hoidmise võtted (mindfullnessi võtted) ja aja mahavõtmise võtted. Eriti negatiivsed emotsioonid põhjustavad meele tasakaalutust, halvavad selget mõtlemist ja otsustamist. Negatiivsete emotsioonide allikad ja nende ennetamise ning ohjamise võimalused.
Läbirääkimiste protsess. Käsitletakse ettevalmistust, läbirääkimiste pidamist (suhtlust poolte vahel) ja lõpetamist ning protsessi ja tulemuste hindamist.
Läbirääkimiste meeskond. Meeskonnatöö tugevuseks on töö ja rollijaotuse võimalus, nõrkuseks on võimalikud meeskonnasisesed vastuolud. Läbirääkimised meeskonnatööna hõlmavad võimalike rollijaotuste tundmist, osalejate rollieelistuste arvestamist, töökorralduse haldamist (aja maha võtmine, vaatleja rolli võimaluste ärakasutamine, taktikalised rollimängud).
Visualiseerimine läbirääkimistel. Läbirääkijatele on toeks teabe visualiseerimine läbirääkimisteks valmistumisel ja läbirääkimiste käigus. Sobivateks abivahenditeks on erinevad kaardirakendused – meelekaart (mind map), mõistekaart (concept map) ja vookaart (flow chart). Lisaks on tõhus ka „sirgeldamine“ paralleelse andmetöötlusviisina.

Eeltöö. Koolituseks valmistumisel saavad osalejad tutvuda ülevaatega koolitusteemadest ja täita 1 küsimustiku. Mõlema ülesande eesmärk on häälestada osalejaid eesseisvale õppusele andes võimaluse tutvuda koolitusel kasutatavate mõistete ja nendevaheliste seostega ning anda võimalus küsimustiku abil teha väike „revisjon“ oma käibivast läbirääkimiskäitumisest. Küsimustike tulemusi peegeldatakse osalejaile koolituse käigus.
Informeerimine. Oskusteavet jagatakse osalejatele nii kirjalikult (sissejuhatav artikkel, teabetekstid koolituse käigus ja lugemissoovitused koolituse järgseks enesearendamiseks) kui suuliselt lühiloengute, arutelude ja harjutuste tagasiside kaudu.
Harjutamine. Läbirääkimispädevuste arendamiseks saavad osalejad täita erineva keerukusastmega praktilisi ülesandeid. Terviklikku läbirääkimispädevust saab arendada osapädevustele tähelepanu pöörates ja neid harjutades. Näiteks on läbirääkija oluliseks pädevuseks kuulamisoskus, mis on omakorda jaotatav küsitlemise ja peegeldamise oskuseks. Need omakorda on jaotatavad veel üksikasjalikemateks alaoskusteks. Nii saavad osalejad kuulamisoskusi harjutades keskenduda näiteks küsimuste sõnastamisele (eristades avatud, suletud, protsessi ja meenutusküsimusi) ning peegeldusvõtete kasutamisele (sisu, tunde ja tähenduse peegeldamine).

Arutelu. Arutelu hinnatakse suhtluspädevuse koolituste tagasisidedes oluliseks osaks. Eriti sisekoolitusel saavad osalejad arutelude käigus väljendada oma seisukohti ja tõekspidamisi ning võrrelda neid kolleegide omadega. Selliselt kujuneb organisatsiooni allüksuse oma implitsiitne läbirääkimiskultuur.
Tagasiside. Tegevusõppe käsitlus, mis on antud koolituspakkumise üheks alustest, kujutab õppetsüklit järgmiselt – valmistu, tee, reflekteeri. Tegemise ja selle tulemuste peegeldamisel on lisaks igale õppijale tegevad õpirühma kaaslased (Arutelu) kui ka õppuse vedaja. Tagasiside mõtteks on tegevuse ja selle tulemuste sidumine oskusteabega selleks et aidata tegevust mõtestada ja leida parendamise võimalusi. Õpitakse õpikaaslaste tagasiside andmise ja vastuvõtmise võimalusi.
Videonäidised. Vahel on liikuv pilt 100 korda kõnekam mistahes jutust. Teemade illustreerimiseks kasutatakse paariminutilisi videonäidiseid.Õppusele eelnev kirjalik sissejuhatus teemasse artiklina

Psühholoogi ja õpetaja diplom Tartu Ülikoolist (1984). Huvitavad on ametitegevuses vajalikud suhtlus- ja toimetulekuoskused: läbirääkimised, kuulamine ja intervjueerimine, probleemilahendamine suurtes ja väikestes rühmades, ajajuhtimine, teadmiste ja protsesside visualiseerimine. Tõlkinud ja toimetanud läbirääkimiste alast oskusteavet: „Läbirääkimiste põhitõed.” „Meisterläbirääkija”, avaldanud teemakohaseid artikleid. Saanud väljaõppe lepitamise, intervjueerimise, rühmatöö ja psühholoogilise nõustamise alal. Teinud koostööd mitme koolitusfirmaga (Ariko, Fontes, Äripäev) ja töötanud õppejõuna Eesti ülikoolides (TÜ, EBS, TLÜ).