Meeskonnakoolitus ja Arendus

Koosolekuid olgu pigem rohkem kui vähem

Mon, 30 Aug 2010 07:49:53 GMT

Olen näinud paljudes organisatsioonides töö madalat efektiivsust just sellelsamal põhjusel – koosolekuid on juhuslikult või siis nii harva, et ühe koosolekuga üritatakse lahendada kümneid erinevaid probleeme. Kui õpikutarkust ei osata rakendada, siis kogemusõpe teeb asja puust ja punasest kõigile selgeks. Koolituskogemus püsib ühismälus, nii et hiljem töö juures saab seda üksteisele meelde tuletada. Kui juht koosolekutele sobivat sagedust ja vormi ei leia, siis mõjutab teda grupiliikmete surve ja käivitub meeskondlik eneseregulatsioon. Reeglina teeb see koostöö tõhusamaks ja kogu töö efektiivsemaks.

Kool on militaarne asutus?!

Mon, 16 Aug 2010 10:11:34 GMT

Õppenõukogud – fikseeritakse õpilaste nimekirjad, kes ei jõua ainetes edasi. Miks ei arutleta, millest tulenevalt on ainealane edasijõudmine õpilase jaoks raskendatud?
Korrapidamine – korda pidav õpetaja peab jälgima ja veenduma, et õpilased ei kakleks, ei jookseks, ei kiusaks, ei röögiks koridorides. Kui nii juhtub, järgneb karistus. Miks ei püüta huvigruppidega koostööd tehes leida vahendeid, et võimaldada õpilastel vahetundides joosta, mängida, ennast välja elada. Miks ei võiks karistuse asemel rakendada nõustamist?
Koosolekud – õpetaja kõneleb klassile, direktor kõneleb õpilastele, direktor kõneleb õpetajatele, direktor ja õpetaja kõnelevad lastevanematele. Miks ei toimu grupiarutelusid, kus teemassepuutuvad asjaosalised räägiksid üksteisele, üksteisega ja üksteisest?

Miks on kool militaarne asutus? Sest koolisüsteem on üles ehitatud pigem kooli, kui õpilase vajadustest lähtuvalt. Kas õpilasel on koolis mugav, turvaline, põnev ja hea olla?

Kui kool oleks loovasutus, siis ei oleks vaja õppenõukogusid, pidada korda ega pidada koosolekuid, sest:

• Õpilase loovust äratavad ning toetavad koolitunnid aktiviseerivad õpilase võimed viisidel, mida pole ette nähtud ei RÕKis, KÕKis ega ainekavas. See tähendab, et õpilase edasijõudmist aines on võimalik alati tagada temale sobivaid metoodikaid valides. See tähendab, et õpilastelt nõutakse faktiteadmiste esitamise asemel omandatud teadmiste rakendamist uues ja uudses kontekstis.
• Õpilastel puudub vajadus rikkuda koolis kehtestatud reegleid kui tema vajadused on rahuldatud –ta saab ennast tunnis mitmekülgselt väljendada ja ta on õppimisse kaasatud.
• Õpilane (ja õpetaja ja lapsevanem) tulevad koosolekule ja panustavad sellesse juhul, kui nad on teemade valikusse, ideede genereerimisse, otsustusprotsessidesse ja vastutusvaldkondadesse kaasatud. Teisisõnu – kui neid kuulda võetakse.

Üks paljudest näidetest, miks kool peaks muutuma loovasutuseks, ilmneb kui loete IBM'i teostatud uurimust ning Indrek Maripuu arvamust selle kohta: "Kool pärsib homseid eduvõimalusi?".

Inspiratsiooni kuidas rahuldada õpilase, õpetaja ja lapsevanema vajadusi ühise eesmärgi nimel saab lugeja Pulveri loengu tarbeks kodutööna esitatud esseest, kus on käsitletud Maslow vajaduste teooria rakendamisvõimalusi erinevates töökeskkondades.

Usun, et loovuse tähtsustamisel koolis jõuame haridusmaastikul ükspäev tasemele, kus me saame rääkida õnnelikust õpilasest, õpetajast ja koolijuhist. Siinkohal toonitaksin, et selle eesmärgi poole püüeldes saavutame kõrvalefektina nii soovitud õpitulemused, organisatsioonile seatud eesmärgid kui ka sotsiaalselt vastutustundlikuma ühiskonna.

Järgmises blogis kirjutan teemal „Miks on targem olla pigem rumal kui tark", kus seon omavahel loovuse, Dieseli kaubamärgi ja akadeemilise ning emotsionaalse intelligentsuse.

Kohanemise rõõm ja vaev

Tue, 10 Aug 2010 11:52:26 GMT

Olen olnud viimastel kuudel palju soomekeelses (loe võõras) keskkonnas. Korduvalt hämmastun, kuidas enesehinnang on seotud keele mõistmisega. Ja kuidas leian end taas ja taas tundmast kui invaliid, kel mõni kehaosa puudu ja keda seetõttu salamisi jälgitakse kui imelooma.

Loe edasi..

Kolm olulist mõistet

Thu, 05 Aug 2010 11:47:18 GMT

Peame oma missiooniks anda panus avatud ühiskonda, meie jaoks on olulised kodanikujulgus, vastutustundlikkus ja ettevõtlikkus kõige laiemas mõttes. Mis seob meie jaoks kolme olulist mõistet – meeskond, koolitus ja kodanik?

Loe edasi..

Kokkuhoidmine on kokkuhoid

Thu, 05 Aug 2010 09:29:59 GMT

See on meie blogi ehk mõttepäeviku esimene sissekanne. Loodame nüüd ja edaspidi, et me ei kirjuta ainult endale (mis on vahel vägagi kasulik oma mõtete selgemaks mõtlemisel), vaid et sellest saavad mõtteainet ka meie kodulehe külastajad. Head lugemist!

Loe edasi..